Kultuurilooline palverännutee Pirita kloostrist Vana-Vastseliina linnusekabelini
AD 2012 hakkas Pirita kloostri sõprade ringis idanema mõte rajada palverännutee Maarjamaa ühest otsast teise. Lagle Pareki innustaval eestvedamisel sai mõte jalad alla ja kümnekonna suvega tallasime sisse sadu kilomeetreid.
AD 1215 pühendas piiskop Albert siinse maa Jumalaemale ja palveränd Ema maale kuulutati samaväärseks retkega Poja maale Palestiinasse. Nii Pirita klooster kui Vastseliina linnus oma imettegeva ristiga olid mõlemad palverändurite sihtpunktiks juba keskajal.
Piritale nime andnud Püha Birgitta, kes on Euroopa üks kaitsepühakuist, tegi rohkesti palverännakuid, sealhulgas Jeruusalemma ja Santiago de Compostelasse. Viimastel aegadel on neil radadel rännanud aina enam eestlasi. Loodame siiralt, et Pirita–Vana-Vastseliina palverännutee innustab meie inimesi kaugete rännuteede asemel ennast proovile panema ka isamaa ilusatel radadel.
Uskujale on palveränd teekond pühasse paika, teekond Jumala armuni, iseenda järelekatsumise ja lunastuse teekond. Ilmalikku rändurit kannustab soov tunda end vabana argielu askeldustest, avastada uusi paiku ja looduse ilu ning saada uusi teadmisi. Olgu rändaja motiiv see või teine, teel olek on igal juhul õnnestav ja hingekosutav seisund. Pirita–Vana-Vastseliina palverännutee kutsub rändaja teekonnale läbi meie aja- ja kultuuriloo. Sellisena on meie palverännutee vägagi ainulaadne.
Palverännutee on mõeldud läbimiseks jalgsi, jalgrattal või ratsa. Ühel teelõigul saab paadiga liikuda ka jõgesid pidi. Kultuurilooline palverännutee Pirita kloostrist Vana-Vastseliina linnusekabelini
Teekonna võib ette võtta jupikaupa, näiteks kihelkonniti, aga võib ka ühe hooga läbi rännata – sõltuvalt teelolija ihurammust, huvidest ja tema käsutuses olevast ajast.
Oleme kaardile kandnud ja kodulehel paigalugudega (ka audio- ja videoklippidega) rikastanud üle 600 km rännuteed. Palverännutee ei ole looduses tähistatud, kuid on seda põhjalikult Maa-ameti netikaardil ja äpiinimestele NaviCupis. Muidugi on teekonna kirjeldused ka kodulehel, niisamuti öömajade asukohad. Oleme paigutanud palverännuteele üle tosina palvepingi ja neile on tulemas lisa.
Tänaseks on palverännutee arendamise oma südameasjaks võtnud ka paljud toredad inimesed teele jäävatest muuseumidest, kirikutest, koolidest, külaseltsidest jne. jne.
Sellest on saanud meie koosloome – LOOME KOOS!
